Juhtkiri | EKRE eeskujuks

30 miljoni euro jagamine riigikogu erakondade poolt katuserahadeks võib olla kantud poliitilisest loogikast, et miks likvideerida nende miljonite eest üks suuremat sorti probleem, kui selle asemel on võimalik mitmesaja väiksema probleemi lahendamiseks raha andmisega tuua jõulu- ja valimiseelne sära võimalikult paljude inimeste silmadesse.  

Hoolimata aastatepikkusest ühiskondlikust kui ka riigikogu enda erakondade kriitikast  pole süsteem muutunud. Mõne tuhande euro kaupa toetuste pudistamist üle Eesti võiks võtta isegi sobimatu ja alandava maiguga almuste jagamisena, kuid samas raha vastuvõtmisest keeldujaid samuti pole. Kui mõne koolimaja katuse parandamiseks pole tõesti muud võimalust, kui vajaminev summa riigikogult personaalse katuserahana saada, siis peaks ju hoopis kergitama küsimuse kohaliku omavalitsuse pädevusest ja suutlikkusest. Ja kui selliseid remontivajavaid katuseid koguneb üle Eesti väga palju, tuleb muret tunda, kas viga pole mitte süsteemis. Sel juhul pole pisiannetuste tegemisest abi, kui seda tuleb teha ikka ja jälle. Pealegi  on alati neid, kes raha ei saa, kui pole oma jopet riigikogus.