Seisukoht | Plastkarbihullus

Katrin Helend-Aaviku, reporter, 9. veebruar 2019

Püüan viimasel ajal vähem prügi tekitada. Varem polnud aega ja mis ma ikka salgan, vist ka tahtmist sellele mõelda. Ju siis suureneb aastatega maailmavalu ja soov endast väiksemat jalajälge maha jätta. Ja argisema poole pealt – koju hakkas liiga palju plastkarpe kogunema. Arusaamine prügi pealetungi võimalikest tagajärgedest tuligi mulle sõna otseses mõttes koju kätte, kui pungil kastist välja kukkunud salatikarbi kaanele astusin, libastusin ja jala nikastasin.

Kukkumisest ootamatumad on aga olnud kogemused toidukauplustes, kui olen palunud müüjatel salatit või muud lahtist kraami mitte plastmassist karpi panna. Kuna olen alles algaja pakendivaba poodleja hakatis, unustan tihti võtta kodust kaasa mõne juba olemasoleva nõu. Teen siis halvimast valikust parima – valin lahtist toidukraami ostes plastkarbi asemel kilekoti.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?