Juhtkiri | Veel üks tagasilöök Narvale?

Kui sündis Vaba Lava teatrikeskuse Narva loomise otsus, siis kiideti seda kui head näidet riigi, omavalitsuse, era- ja kolmanda sektori koostööst, mis loob uusi võimalusi kultuurivaldkonnas. Kelle vastutada on aga teatri edasine käekäik, kui üks osapooltest otsustab teatrisse rahaliselt enam mitte panustada, tuleb küsida nüüd, kui Narva on tagasi lükanud mitu järjestikust rahataotlust.

Pool aastat piirilinnas tegutsenud teater vajab töötajate palga- ja muude kulude katmiseks 200 000 eurot. Tõsi, selline puudujääk tuleneb muu hulgas teatri võimetusest narvalasi ja ümberkaudset rahvast piisavalt kõnetada – kui rahvast jätkub iga lavastuse kohta umbes kaheks-kolmeks etenduseks, kajastub see ka kasinas piletitulus. Teisalt: kas pole mitte ilmne, et teatris käimise harjumuse tekkimine nõuab eelkõige aega, kui lavakunstialane tühimik eksisteerib Narvas sisuliselt alates Teisest maailmasõjast?