Juhtkiri | Kas ametnikud peavad kartma?

Kui maaeluministeeriumi kantsleri Illar Lemetti ametist vabastamine poleks kõikuma löönud usaldust riigiametnike ja poliitikute vahel, siis vaevalt tundnuks peaminister Jüri Ratas vajadust kokku kutsuda kõigi ministeeriumide kantslerid, et öelda neile: „Eesti riigiametnikud peavad vajadusel juhtima seaduserikkumistele õiguskaitseorganite tähelepanu ning saavad teistest probleemsetest olukordadest teavitada oma juhti, riigisekretäri või peaministrit. Põhjendamatut poliitilist sekkumist nad oma töös kartma ei pea.“

Iseasi, kas nendest sõnadest ametnike töörahu tagamiseks päriselt piisab, kui peaminister on samas korduvalt näidanud – ja mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes –, et miski pole talle olulisem kui töörahu säilitamine tema juhitavas valitsuses. Et viimane on tihti tähendanud eelkõige koalitsioonipartner EKRE ja eriti selle juhtperekonna Helmete tahtmise järgi paindumist, tuleb Ratase öeldut nüüdki vaadata siseminister Mart Helme väljaütlemise kontekstis. Viimane lubas lähimal ajal lauale tuua avaliku teenistuse seaduse muutmise ettepanekud, nimetades seda karuteeneks, mille eest on kõrgemad riigiametnikud tänu võlgu Lemettile.