Seisukoht | Uus reaalsus

Sander Silm, toimetaja, 26. november 2015

Üks kaunis suveõhtu. Istusin Luganski oblasti Trjohizbenka küla külanõukogu trepil ning nautisin õhtust jahedust. Külas oli vaikne, ainult tsikaadid ja taamal lühikeste valangutega haugatav raskekuulipilduja olid ainukesed helid selles idüllilises külas, kus rindejooneni oli vaid mõnisada meetrit.

Pisut hiljem juhtusin seal rääkima ühe tankiväe erumajoriga, kelle sõnul on tema jaoks kõige jubedam see, kui kiiresti inimesed sõjaga harjuvad. Nad harjuvad surmaga, kannatusega ning ei lähe palju aega, kui ümbritsevat vägivalda võetakse juba enesestmõistetavalt.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?