Iga “gripp” EI OLE gripp

Kured läinud - kurjad ilmad. Haned läinud - „gripihooaeg“ on saabunud. Kas peita end muru tärkamiseni koju voodi alla või on ka paremaid viise, kuidas end gripi eest kaitsta? Milline “gripp” on päris gripp? Kummutame müüte ja toome selguse!

Käes on sügis ja see toob endaga kaasa sagenenud haigestumise ülemiste hingamisteede infektsioonidesse, mida igapäevaelus sageli nimetatakse gripiks. Siiski on gripp gripiviiruste (A, B ja C) poolt põhjustatud iseseisev haigus. Respiratoorsele infektsioonile iseloomulikke sümptomeid (palavik, kurguvalu, köha jne) põhjustavad sagedamini paragripi-, RS-, korona- ja adenoviirused. Nende poolt esile kutsutud haigused on kõige laiemalt ja arvukamalt levinud piisknakkused. Näiteks Terviseameti andmetel registreeriti Eestis 2014. aastal 158 260 haigusjuhtu, mis moodustasid 89,4% kõigist registreeritud nakkushaigustest. Sellise tohutult laialdase leviku põhjuseks on nende viiruste suur nakkavus ja haigustekitajate suur  erinevate serotüüpide arv.