Juhtkiri | Põlevkivi ahju ajamisele vesi peale

Kui keskkonnaminister Marko Pomerants kommenteeris Pariisi kliimakonverentsi tulemusi poliitkorrektselt, et 2050. aasta perspektiivis tuleb Eesti energeetikasektor sisuliselt ja põhimõtteliselt ümber korraldada, siis ettevõtja Jüri Mõis ütleb otse välja, et pikas perspektiivis on tegu põlevkivienergeetika lõpuga. Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaase 80 protsenti ning Eestil ei jää selleks muud võimalust kui loobuda põlevkivi ahju ajamisest, mis sest, et tollane majandusminister Juhan Parts andis alles hiljaaegu loa 640 miljoni euro eest Auvere elektrijaam püsti panna.

Kuigi arvamused sellest, kas kliimasoojenemise tingib inimtegevus või kipume ka ennast selles osas üle hindama, selgelt kaheks jagunevad, on poliitiline tahe kasvuhoonegaaside vähendamiseks igatahes olemas. See tahe tekitab ka surve arendada uusi tehnoloogiaid. Tegelikult pakub insenerimõte juba praegugi fossiilsete kütuste kasutamisele alternatiivi, küsimus on vaid efektiivsuses. Tarbijal pole esimesel pilgul vahet, kas elektrit ketravad tuul ja vesi või koguvad seda päikesepaneelid, kas voolu saamiseks aetakse ahju energiavõsa koos olmejäätmetega või on selleks kasulikum hoopis tuumajaam püsti panna – peaasi, et energia hind oleks taskukohane.