Juhtkiri | Eelarve, mis kellelegi korda ei lähe

Äsja vastu võetud riigieelarvet võib peaministri kombel kiita, et 23 aastaga on see kasvanud 67 korda. Kuid sama hästi võiksime – või põhjamaaks pürgides suisa peaksime – oma eelarvet võrdlema hoopis Soome või Rootsi omaga. Sel juhul torkaks silma meie praegune mahajäämus pärispõhjamaadest, mitte meie areng võrreldes NSV Liidu lagunemisaegse majanduskaosega. Ning kui Rootsis teeb majanduskasv rekordeid ja Eestis tõotab majandusseisak pikemaks ajaks püsima jääda, siis käriseb vahe põhjanaabritega veelgi.

Nutuseid märke on teisigi: Eesti Pank hoiatab vajaduse eest palkasid kärpida ja Swedbank nendib hiigeldividendide väljavõtmist kommenteerides, et omanik võtab kasumi välja, sest majanduskasvu lähiaastatel siit ei paista. Selles olukorras pole põhjust rõõmustada, et eelarve riigikogus muudatusettepanekute ja vaidlusteta vastu võeti, mis sest, et peaminister selle üle näib rõõmu tundvat. Tõepoolest, sisulisi vaidlusi seekord õieti ei kuulnudki ning olulisimaks teemaks eelarve kaalumisel  näis olevat katuseraha jagamine. Kui isegi parlament enam vaielda ei jaksa, ei viitsi või ei oska, siis tulebki olukorda iseloomustada Vabaerakonna sõnadega – tegu on järgmise aasta täistiksumise eelarvega.