"Mis sest, et jäädvalt sinust lahkuma nüüd pean, ma võtan viina soovides sul head."

Urmas Vahe, 8. jaanuar 2016

Raimond Valgre saatuse õnnetut keerdkäiku leevendas viin, ent selle eest tuli maksta eluga. 

1941. aasta juulikuu õhtu Pirita bussijaama restoranis, kuhu mahub terve helide universum. Klaver, saksofon, kontrabass, viiul, akordion ja Raimond Valgre hääl. Äkki lõikavad sellest läbi vihased hõiked ja tuhmid, valusad mütsud. Puhkeb lööming. Nagu välgust on kohal Punaarmee patrull. Kes jõuavad, hüppavad aknast välja. Aga raske akordioni­kobakaga Raimond jääb akna vahele kinni. 

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?