Vastukaja | Asjatute sekelduste aasta

Kalle Muuli kirjutas Õhtulehe arvamusartiklis „Asjatutele hirmudele raisatud aasta" sellest, et eelmine aasta oli tema meelest asjatult raisatud aasta. Kui see on tõsi, siis tahaks teada, miks riigikogu ja valitsus on eelmisel ja praeguselgi aastal nende asjatute hirmude ümber nii palju sekeldanud. Aina loetakse eelnõusid, tehakse lobitööd, kirjutatakse südantlõhestavaid artikleid, süüdistatakse ja sildistatakse. Milleks, kui need hirmud on tõepoolest asjatud? Miks ei ole õnnestunud rahvale selgeks teha, et need hirmud on asjatud?

Muuli kirjeldab oma nägemust "pagulaspaanikast" ja muudest „asjatutest hirmudest", kujutades nii üht parlamendierakonda kui ka murelikku rahvast lollikestena, kes midagi peale jaburuste mõista ega mõelda ei suuda. Jah, sõditi näiteks aktsiiside tõstmise vastu, aga nüüd on bensiin hoopis odavam, mitte kallim, nagu kardeti. Kuid kui poleks tõstetud, siis oleks bensiin ju veel odavam! Kuidas on muude hindadega, sellest Muuli ei räägi.