Juhtkiri | Süstlavahetus sinugi kodumajja?

Vaevalt on palju neid inimesi, kes kõhklemata teataksid, et neil poleks midagi selle vastu, kui nende naabruses avatakse süstlavahetuspunkt. Kui suur on süstlaid vahetama või nõustamisteenusele tulnud narkomaanidest tulenev tajutav oht, saab selgeks, kui vaadata, kuidas on Tallinnas kulgenud uute keskuste rajamine. Petitsioon, millega kohalikud elanikud püüdsid takistada süstlavahetuskeskuse rajamist aadressile Paldiski mnt 36a, kogus mullu üle tuhande allkirja, eile anti riigikogule üle aga pea 2000 allkirja keskuse rajamise vastu Koplisse Sitsi 28 majja.

Kus ja kui palju on selliseid keskuseid üldse vaja, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) analüüsist: keskused olgu seal, kus on kõige rohkem süstijaid. Mida mugavam on kasutatud süstaldest ohutu vabanemine, seda vähem on süstival narkomaanil põhjust süstlaid ja nõelu jätta ripakile sinna, kus juhtub. Probleemid algavad aga sellest, et suure asustustihedusega piirkonnas pole mitte ainult rohkem narkomaane, vaid tavaliselt ka lasteasutusi, noortekeskusi ja sõltlaste liikumisest häirituid kodanikke. TAI lähtub keskuste rajamisel eelkõige asukohast ja sobivate üüripindade olemasolust, linnavalitsus tahab süstlavahetust liigutada aga sinna, kus elanike vastupanu väiksem. Konflikt on paratamatu. Viimane riigi ja linna jõukatsumine lõppes linna soovil keskuse avamisega Paldiski maanteel, kuid süstlavahetust TAI seal enam ei rahasta. Kodanikel jääb aga vaid imestada, miks kolis linn ühe keskuse Erika tänavalt Paldiski maanteele põhjendusega, et esimene asukoht ei sobinud, kuna tegemist oli ebapiisavate turvalahendustega elumajaga, kuid uut süstlavahetuspunkti Sitsi tänaval soovib riik rajada samuti elumajja.