Juhtkiri | Eestlane ebateaduse ja nõidade kütkes
On hämmastav, et ka teaduse võidukäigu ajastul, mil kõrgtehnoloogia ronib ustest-akendest igapäevaellu, rääkimata järjest enam ülimoodsat kosmosetehnoloogiat täistuubitud raviasutustest, püsib sama vankumatuna inimeste usk ka imeravitsejatesse, nõidadesse ja selgeltnägijatesse. On juba igaühe enese asi, kas ta on valmis teadmata mille eest maksma väikese varanduse ebateaduse esindajatele. Tarbijakaitse poole pole sel juhul ilmselt mõtet pöörduda isegi juhul, kui imelist tervenemist ei ole toimunud.
Jumal temaga, kui hädasolija kasutab ühekorraga nii tavameditsiini kui ravitsejate teeneid, sest uppuja haarab ju õlekõrrestki. Hullem on lugu siis, kui tavaarstide poole ei pöörduta kas üldse või nende ravi eiratakse. Kindlasti jagub meil ka polkovniku lese sündroomiga haigeid, kelle arvates arstid ei tea midagi. Kuid oma osa imeravijate võidukäigus on ka riiklikul meditsiinisüsteemil ja selle rahastamismudelil. Kui ikka eriarstile pääsemiseks on pooleaastased järjekorrad, kuid imeravija jutule pääseb kohe, ongi ravitsejad tavameditsiini ees initsiatiivi haaranud.