Juhtkiri | Kes juhib haldusreformi?

Kus juba on, sinna tuleb juurde, saab haldusreformi käigus erandite tegemise võtta kokku ühe lausega. Võib vaid spekuleerida, kas valitsuse eelmise nädala otsus, et sundliitmisest pääsevad Haljala, Luunja ja Nõo vald ning Keila linn, oleks samasugusena välja kukkunud ka siis, kui eelnenud poleks Loksa linnal iseseisvana jätkamise lubamist ja süüdistusi, et peaministripartei tegutses parteikaaslasest linnapea huvides. Kuid kindel on, et haldusreformi kriteeriumitele läbi sõrmede vaatamine ei jäänud märkamata neile kohalikele omavalitsusele, kes sundliitmist kohtus vaidlustada kavatsevad.

Viimaseid esindav vandeadvokaat Allar Jõks ongi juba öelnud: „Kui finantsvõimekus ning elanike arv on vähemalt samal tasemel kui Loksal, on sundliitmine õigusvastane. Vastupidine järeldus tähendaks, et valitsus kohaldab sarnastele asjaoludele erinevaid õiguslikke tagajärgi. Sellist meelevaldset kohtlemist Eesti põhiseadus ei luba.“ Paraku vaid 2700 elanikuga (napilt üle poole nõutud elanike arvust) Loksa linnale, mille finantsseisu on kriitiliseks nimetanud õiguskantslergi, tehtud erand seab lati kohtulahinguks valmistuvate omavalitsuste jaoks kaunis madalale. Ja valitsusel jääb üle tänada vaid iseend.