Juhtkiri | Haigekassa haiguslugu

Haigekassa värske raport „Ülevaade ravi kvaliteedist Eesti tervishoiusüsteemis“ ütleb seda, mida niigi aimata võis: suurimad probleemid on pikad ravijärjekorrad, uuringute dubleerimine ja puudulik järelravi. Sellegipoolest on need numbrid kurvastavad – seaduses ettenähtud aja jooksul ei pääse ravile ligi kolmandik patsientidest ja sama palju tehakse Eesti haiglates tarbetuid uuringuid.

Nüüd on probleemide kaardistamisest vaja liikuda nende lahendamise juurde. Mis aitaks, sellele on nii haigekassal kui ka poliitikutel vastus ammu valmis: Eesti tervishoid vajab lisaraha. Selle tõdemusega on raske vaielda, sest tõepoolest – rahvastik vananeb ja koormus suureneb. Iseasi on, kas rohkema raha eest saab alati paremat teenust. Haigekassalt kunstlikult suurte või topelt esitatud raviarvetega raha välja petmise kahtlused pole veel kuhugi kadunud, ja vaevalt päriselt kaovadki enne, kui petmisvõimalustele ei panda piiri näiteks raviarvete sisu avamisega patsientidele. Nii võib haigekassale lisaraha andmise kohta öelda, et tark ei torma.