Marju Himma | Elude ja musta värvi tõlgendamisest ajakirjandusuurija pilguga

Pärast koroonakriisi on iga uus konfliktiteema avalikus aruteluruumis justkui värske tükk kasetohtu lõkkes – võtab tuld, aga põletab kiirelt näppe, kui seda käes hoiad. Ilmselt põletan näppe ka siinse kirjutisega, sest „musta“ teemal on viimasel ajal palju neid, kes kasetohutükikesi lõkkesse viskavad.

#BlackLivesMatter (BLM) ehk Mustad Elud Loevad on teemasilt, mis taaselustus mustanahalise Georges Floydi hukkumisega vahistamisel politsei tegevuse tõttu. BLM ei ole uus liikumine – juba 2013. aastal protestis see teismelise Trayvon Martini tapmise pärast. Sellegi surma põhjustas kogukonnavalve ehk abipolitsei liikme jõukasutus. Nüüd, enam kui seitse aastat hiljem, oleme ikka samas olukorras, kus USA politsei vägivaldsus viib inimese surmani. Millised kõrvalmõjud on taolistel liikumistel ühiskonnale – selle üle tasub pidada konstruktiivset ja kõiki pooli austavat arutelu.