Juhtkiri | Koroonakriisi tõelised kangelased

Sotsiaalminister Tanel Kiigel tuli alla neelata mõru pill, kui ta tegi ettepaneku terviseametist lahkuma sunnitud Meriko Jürilo asemel peadirektori kohusetäitjaks hakata Martin Kadaile, kes aga seepeale teatas oma otsusest üleüldse terviseametist lahkuda. Kiige selline pakkumine kõneleb kas halvast inimesetundmisest või lühikesest pingist. Oleks ju raske ette kujutada, et Jürilole tehtud etteheidete taustal sooviks keegi kasvõi ajutiselt kohta, kus võib kergesti sattuda poliitikute järjekordse süüdistustelaviini alla. 

Kuna Kadai lahkus, sest tema sõnul puudus ameti ja valitsuse vahel usaldus, siis kes ja kuidas peaks usalduse taastama? Seda enam, et viirus pole kuhugi kadunud, vaid näitab mitmetes riikides juba praegu taaspuhkemise märke ning keegi ei tea, milline saab olema olukord sügisel uue viirustehooaja alguses. Sotsiaalminister maksis Jürilole 10 480 eurot tulemuspalka, mis vaid kinnitab, et töö kohta ei saanud talle etteheiteid olla ning lahkumasundimine oli poliitiline. Valitsuse tegevus, mille tulemusel viiruse esimese laine järel lahkub järjest ameti kolm tippjuhti, on sedavõrd vastutustundetu, et paneb kujundlikult küsima – ega taheta nüüdisaegse meditsiini asemel teha panust hanerasvaga ravitsemisele?