Juhtkiri | Kas valitsusel on alkoholipoliitika?

Alles see oli, kui saime rõõmustada, et alkoholi tarbimine on Eestis langenud viimase kümnendi madalaima tasemeni. Ometi on ärajoodud kogused ja sellest tulenev kahju ühiskonnale absoluutarvudes endiselt liiga suur – nii kasvas alkoholist põhjustatud surmade arv mullu 509ni, mis on lähima kümne aasta jooksul suurim hukkunute arv.

Surmani viivad tervisekahjustused ei pruugi tekkida üleöö – ent joobes peaga autorooli istumine või ujuma minek võib suure tõenäosusega lõppeda saatuslikult juba esimesel korral –, sestap oleks meelevaldne seostada neid surmi valitsuse viimaste aastate otsustega, mida on lihtne tõlgendada alkoholi tarbimist soosivatena. Mingi vahetu mõju palju tähelepanu pälvinud alkoholiaktsiisi langetamisel 25% võrra mullu suvel siiski on: veidi on kasvanud tarbimine ja murelikuks peaks tegema seegi, et tänavu on uppumissurmade arv juba poole aastaga ületanud eelmise aasta koguarvu: kusjuures 22 hukkunut 36st olid alkoholijoobes.