Juhtkiri | Mis läks hipilaagriga valesti?

Teisipäeval ametlikult ära keelatud Antsla nn hipilaagrit iseloomustas nii mõndagi, mis peaks terviseametnikke valvsaks tegema: sotsiaalmeedias leviva kutse peale kohaletulijate arvu võis üksnes aimata, seejuures olid reisisoovist teatanud mitmed riskipiirkondadest saabujad. Inimeste majutamiseks vajalikku – sealhulgas kööke ja tualette – pidavat vabatahtlike saabudes käepärasest materjalist alles konstrueerima hakkama, ning kirsiks tordil ei soovitatavat kasutada seepi, šampooni jm puhastusvahendeid, et mitte koormata keskkonda.

Raske on ette kujutada, et omavalitsus või koroonaviiruse leviku tõkestamise eest veelgi otsesemalt vastutav terviseamet oleks sellele oma heakskiidu andnud, kui seltskond oleks püüdnud kogunemist avaliku üritusena registreerida. Sestap seda ilmselt ei tehtudki – ja näha oli, et vallavõim sattuski kimbatusse, mida eramaal toimuva kogunemisega ja nurisevate naabrite heaks peale hakata. Paraku jõuti keelustamiseni alles siis, kui ligi paarsada inimest oli jõudnud end juba laagris sisse seada. Nüüd pidid laagrilised, kelle koroonaproovid osutusid negatiivseteks, sealt lahkuma.