LEIDA RAMMO | Hele Kõrve: kui oleksin teadnud, et see on viimane kallistus, oleksin seda teisiti teinud

„Mäletan, et mõtlesin tookord endamisi suhteliselt tuulise ilmaga lavaaugus istudes: „Näed, tulihingeline Leida Rammo on ka jälle teatris!““ meenutab näitlejanna Hele Kõrve viimast kohtumist Leida Rammoga.

Mullu Leida Rammo Linnateatri fondi stipendiumi pälvinud Hele Kõrve viimane kohtumine Rammoga oli sel suvel teatri suvelavastuse „Inimese hääl“ läbimängul. „Kui oleks siis teadnud, et meie omavaheline kallistus jääb viimaseks, oleksin teda teisiti kallistanud. Aga mitte kõvasti, sest alati oli oht teda katki kallistada,“ räägib Kõrve. Kuigi tema sõnul oli Rammo tervisemurede tõttu viimastel aastatel füüsiliselt nii habras ja miniatuurne, oli ta siiski hingelt tohutult sitke, optimistlik ja teotahteline inimene. „Tema sõnavõtud omanimelist preemiat üleandes olid alati väga vaimukad, ajaga ning moega kaasaskäivad. Ta oli väga hästi kursis meie poliitikaga ja ka mujal maailmas toimuvaga. Jääb üle olla väga tänulik, et oli au ja õnn tunda sellist teatrilegendi,” on Kõrve tänulik.