Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas alastikultuur Eestis läbi ei löönud
Tõnis Erilaid, 30. juuli 2020
„Meie tahame inimkonda kasvatada füüsiliselt ja moraalselt-eetiliselt. Selleks korraldame sugudevahelisi alasti koosviibimisi. Kasvatuse juures on meil abiks päike, õhk ja vesi,“ rääkis Uudislehele 30. juulil 1932 insener Erich Differt. Ta oli päev varem koos kahe sõbraga andnud kohtu-siseministeeriumile kinnitamiseks Eesti vabakehakultuuri ühingu põhikirja. „Meie tahame inimesi õpetada teineteist vaatlema nii, et see ei ärataks iharust,“ väitis Differt.
Minister Ado Anderkopp seda juttu ei uskunud. Põhikirja uuriti ja puuriti igatpidi ning 5. septembril võis Sõnumed teatada: ühing on vastuolus meil üldkehtiva moraali ja heade kommetega ning politsei on kohustatud lõpetama sugukõlvatud kogunemised.