Lauri Vahtre | Ühest igapäevasest süvalollusest

Sattusin mitmekuise hilinemisega lugema ühe noorsotsi postitust avaliku protestimise ja seda saatva vägivalla teemadel. Postitus oli võrdlemisi rumal, mis ei ole noorsotsi puhul üllatav, ega väärinud sellele kulutatud aega. Ometi ma selle puhtast uudishimust kulutasin, kusjuures ka omamoodi kasu lõigates. Ja seda kasu – teatavat ahhaa-elamust – tahangi siinkohal jagada kõigiga, keda huvitab üks tillukene küsimus, nimelt kuidas parandada maailma.

Postitust lugedes jäi nimelt silma kellegi USA teleajakirjaniku Trevor Noah’ tsitaat: “Ühiskond on oma tuumikus sisuliselt leping inimeste vahel kindlate reeglite järgi käituda. See on nagu iga teine leping ainult nii tugev, kui palju selle osapooled on nõus kinni pidama sellest, mille osas on kokku lepitud. Kui võimuesindajad, kes peaksid nende reeglite järgimist kontrollima ja nende vastu eksimisel isikuid karistama, rikuvad ise neid samu reegleid, siis pole ka selle ühiskonna inimestel kohustust nende reeglite järgi talitada.”