Juhtkiri | Vabadust on vaja endiselt hoida
Ligemale kolme aastakümne taha jääv taasiseseisvumine tähendab, et juba tervele põlvkonnale on tegu abstraktse minevikuga, millega isiklikku kokkupuudet pole. Noorem põlvkond elab oma elu omaenda äranägemist mööda, osa vanu olijad aga soovivad pigem oma minevikuteenetel peesitades vastanduda nähtustele, mida nad ei mõista.
Piisas roosast kleidist noormehe seljas ja kõnest, mis ei meeldinud ning endast väljas justiitsminister nõuab žüriilt aru, miks valele isikule vägivallavastane auhind anti ning kaitseliidu kindral keeldub seepeale presidendi vastuvõtule minemast – Ühtegile kui end iseseisvuse taastajaks pidavale kindralile pole sobilikud presidendi kutsutud külalised. Samamoodi kiusame riikliku printsipiaalsusega hipisid, kuna nad on meist erinevad?