Mart Soidro | Kõik on uus septembrikuus

Tundub, et elu jooksul õpitust on ühtteist siiski ka külge jäänud. Avastasin 1. septembril raamaturiiulilt oma aabitsa, mille V. Kingissepa nimeline Tallinna 20. Keskkool oli mulle 1. septembril 1971. aastal kinkinud.

Kõik tähed on meeles, kogu ortograafia tuli tuttav ette. Aga rohkem kui raamatu metoodika, paelus mind aabitsas esitatud päevakava, mis küllap oli siiski soovituslik. Päeva esimese poole osas pole poole sajandi jooksul suurt midagi muutunud – kell 7 on äratus, millele järgnes hommikvõimlemine ja silmapesu. Pärast hommikusööki paneb poiss ranitsa selga ja läheb kooli. Järgneb lõunauinak ja järgmise päeva tundideks ettevalmistamine. Aga edasistel piltidel tassib mudilane tuppa küttepuid ja mängib siis oma noorema õe ja klotsidega. Seejärel peseb samas kausis jalgu, kus hommikul nägu ja suundub kell 10 õhtul magama. Ei mingeid huvialaringe ega nutitelefone! Arvuteid sel ajal veel ei tuntud, alles mõni aasta hiljem tekkisid peenemate perede lastel kalkulaatorid. Ja arvelauda hakkasime alles keskkooli viimastes klassides halvustavalt „idioodi kandleks” nimetama.