Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas konka majaomanikud tigedaks tegi

Hoburaudtee ehk rahvakeeles konka ehitamiseks anti Tallinnas kolmele parunile kontsessioon. Nad avasid 1888. aasta augustis esimese liini, mis kulges Vene turult Narva maanteed pidi Kadriorgu ja septembris Tartu maanteele – seda kuni umbes praeguse Keskturu peatuseni. Sügisel jõuti valmis ka liini pikendusega. See suundus piki Viru tänavat Vana turu kaelani.

Linlased olid väga rahul, kuid ometigi kirjutasid majaomanikud kuberner Šahhovskoile linnavalitsuse peale kaebuse. Hoburaudteeselts tegevat neile suurt kahju, loopides prügi ja lume oma rööbastelt nende kinnisvara ette. Linnavalitsuselt nõuti kahjutasu ja kui too keeldus, viidi asi kuberneri ette. Samuti kinnitasid majaomanikud, et konka ei sobi vanalinna kitsastele tänavatele (kavas oli avada liinid, mis kulgeksid vaksalist piki Laia, Pagari, Pikka ja Kinga tänavat Raekoja juurest Vana turu kaelani). Esiteks tekiks oht kodanike julgeolekule ja teiseks väheneks nende tänavate kinnisvara väärtus.