ÕHTULEHE EKSPERIMENT | Nädalase treeningu pealt Eesti meistrivõistlustele: „Jääb kripeldama, et ei tulnud võitu.“

„Palju õnne, võitsid lapsi ja ühte lapsevanemat!“ tögas meeste individuaalturniiri pronksmedaliga lõpetanud Jüri Salm, kui vaatasime ekraanilt alagrupi järel moodustunud pingerida. Nali naljaks, ent mina jäin nii tulemusega – tagant poolt neljas – kui ka esitustega suures plaanis rahule. Seda enam, et ülalkirjeldatud momendist veel nädal tagasi ma ei teadnud, et astun epeevehklemise Eesti meistrivõistlustel kohalike tippudega rinda pistma.

Pühapäeva õhtu on tavaliselt aeg, kui saab mõtiskleda järgmise nädala leheteemade üle. Eelmisel nädalal oli sellega lihtne, sest oli teada, et 12. septembril toimuvad vehklemise Eesti meistrivõistlused. Selle kajastamine on kohustuslik, kuna tegu on siiski Eesti taasiseseisvumise edukaima medalialaga tiitlivõistlusel ja nii rajal kui ka selle ümber toimetavad Euroopa ja maailmameistrid. Kui hakkasin oma vehklemistuttavatelt võistluse toimumispaiga ja muude detailide kohta küsima, tehti aga täiesti sürreaalne pakkumine: „Aga miks sa võistlema ei tule?“ Sellele pakkumisele polnud võimalik eitavalt vastata, küll ülejäänud detailid lõpuks ise kokku jooksevad. Järgmisel päeval olin Vilde teel asuvas legendaarses vehklemissaalis treeningul. Nagu sportlased ikka, tahtsin enne suurturniiriks valmistumist saada võimalikult palju head vehklemist, et olla kuue päeva pärast tippvormis.