Juhtkiri | Kaitsekulud pole kivisse raiutud

Riigieelarvekõnelused on võimuliidus saanud tüliõunaks, mida oli raske oodata: kas kaitsekulutused tuleks koomale tõmmata, nagu arvab koalitsioonikaaslaste meelehärmiks rahandusminister Martin Helme? Lubas ju Isamaa valimiste eel kergitada kaitsekulutused 2,5%ni sisemajanduse kogutoodangust, rahandusministri koduerakond EKRE trumpas nad üle lubadusega 2,6%st, ning Keskerakondki on lubanud hoida joont, et alla 2% need ei lange. Ja kas pole võimuliit rõhutanud, et kriis elatakse üle laenurahaga, mis võimaldab hoiduda avaliku sektori kärbetest?

Tõsi, jutt ei käigi riigieelarve pühast lehmast ehk kaitsekulutuste püsimisest tasemel 2% SKTst. Kuna rahvuslik rikkus väheneb, tähendab see ka sõjalisele riigikaitsele ettenähtud eelarve kokkukuivamist 50 miljoni euro võrra võrreldes tänavusega. Kulusid kärpimata tõuseks kaitsekulutuste osakaal aga 2,16%ni SKTst. Sama asjaolu lubab rahandusministril kiidelda, et eesmärk tõsta teadusrahastus 1%ni SKTst saavutatakse sisuliselt lillegi liigutamata – päriselt jääb valdkonnale eraldatav rahasüst aga pea olematuks.