Siiri Laidla | Muudkui ahistatakse

Viimasel ajal on meedias esile kerkinud palju lugusid, mille keskmeks ahistamine. Seda nii töökohal kui ka koduseinte vahel. On värskeid lugusid, on ka alateadvusest esile kerkinud lapseeas aset leidnud juhtumeid. Muidugi on end ahistatuna tundes jube elada. Kuidas aga sellesse olukorda satutakse? On sellest üldse võimalik pääseda?

Mõiste „ahistamine“ kui eeskätte seksuaalne kius on keelepruuki tekkinud üpris hiljuti. Eestikeelne sõna „ahistus“ tähendab kitsikust, hirmu, ängistust, kammitsemist, painavat tunnet või olukorda. Nagu pigistav krae või lips, mis kaela poob. See ei lase hingata ega mugavalt tunda. Pigistava krae puhul piisab enamasti kraenööbi avamisest.