Lihula veresauna tunnistaja: „Hirm, paanika. Kas me pääseme või ei pääse. Mul oli ju laps autos.“

Kui mullu 6. juunil Lihula kandis viibinud mehel õnnestus koos elukaaslase ja sõpradega arutult tulistanud Mikk Tarraste kuulide eest põgeneda, uskus ta, et hullem on möödas. Sündmuskohale naastes tabas teda aga veel suurem šokk – tulistaja ohvrid olid tema venna lapsed. „Algul oli raske sellest üldse rääkida, käisime psühholoogi juures. Natuke hakkas kergem...“ meenutas ta täna kohtus.

„Sellest ei ole meeldiv rääkida,“ ütleb ka üks tema sõpradest, kes tänasel istungil toonaseid sündmusi meenutas. Ta hääl väriseb katkematult kogu pooletunnise küsitlemise jooksul. Sealsamas, vaid mõne meetri kaugusel jälgib teda pingsalt, vahel kulmu kortsutades, 33aastane Mikk Tarraste, niinimetatud Lihula mõrvar, keda prokuratuur süüdistab kahe inimese mõrvas. Tarraste kuulab tunnistajate kirjeldusi tollest õhtust, keha ette nõjatunud. Ta ei peida oma pilku ega vaata ringi. Vastupidi, temast õhkub teatud rahu ja leppimist.