Mari-Liis Lill: „Mind vapustas iga räägitud lugu. Isegi kui vägivalla kraad lugudes erineb, on valu alati sama.“

 Naine kolib lahku truudusetust mehest, kes teda alandab. Seepeale kaob too nende ühise lapsega päevadeks ära. Ei vasta telefonile, ei helista tagasi. Kirjutab varjunime alt ähvarduskirju, et sa oled halb ema ja lastekaitse võtab su lapse ära.See on üks elust võetud lähisuhtevägivalla lugu 37st, mis lavastaja Mari-Liis Lille käe all noorsooteatri lavale jõuab.

 „Mind vapustas iga räägitud lugu. Isegi kui vägivallakraad lugudes erineb, on valu alati sama,“ ütleb Mari-Liis Lill. „Elu on mind alati huvitanud vähemalt sama palju kui teater. Ma ei ole kunagi osanud samastuda tundega, et minu elu on teatris ja mind ei huvita see, mis väljaspool lavaeesriiet toimub,“ põhjendab vabakutseline lavastaja ja näitleja, miks teda on alati paelunud dokumentalistika.