ÕL ARHIIV | KATRIN KARISMA 75! „Kahju, et ma nii vana olen! Tahaksin näha, kuhu Eesti edasi areneb.“

Õhtulehe ajakirjanikud uurivad oma vanematelt ja vanavanematelt selle kohta, milline oli elu pärast taasiseseisvumist. Seekord jutustab ajakirjanik Johanna-Kadri Kuusk oma vanaema ja näitleja Katrin Karismaga.

Katrin kinnitas, et nagu kõikide suurte muutustega, võttis ka taasiseseisvumisega harjumine üksjagu aega. „Alguses oli suur eufooria ja siis ei pannud muutusi tähelegi. Pika peale hakkasid asjad juhtuma. Kuna ma sõitsin väga palju Eestis ringi seoses sellega, et me mängisime (teatrietendusi- toim.), siis hakkas see väline muutus pikkamööda tulema. Järsku hakkasid tekkima ilusad aiad. Kui muidu olid majad ainult kollast värvi, siis järsku hakkas tulema teisi värve. Siis järjest läks ilusamaks ja nüüd on nii super! Mõni võib rääkida, et ainult Hiiumaa või Saaremaa on ilus, siis tegelikult on terve Eesti ilus,“ kirjeldas ta.