Mis tappis Elvise? Rock'n'roll või geenid?

Selles ligi 160kiloses punsunud näoga mehemürakas, kelle surnukeha 1977. aasta augustis Memphise häärberi WCst leiti, võinuksid vaid tõelised fännid ära tunda omaaegse hullutavalt seksika rokikuninga Elvis Presley. Alkohol, uimastid, kanged valuvaigistid – üldise veendumuse järgi hukutas Elvise tema pöörane eluviis. Värske raamat väidab aga: varajane surm oli laulja halbade geenide süü.

Koroneri hinnangul tappis 42aastase Elvise tema Memphise häärberi tualettruumis südamerabandus, mis oli tingitud kroonilisest südamehaigusest. Toksikoloogiline ekspertiis näitas kümne eri retseptiravimi, näiteks diasepaami ja krambivastase fenobarbitaali olemasolu organismis, kuid uimasteid või alkoholi ei tuvastatud. Opiaati kodeiini oli Elvis pruukinud ettekirjutusest kümme korda suuremas doosis, kuid see polnud ekspertide hinnangul tappev. Liigesehaiguse tõttu suutis Presley liikuda vaid valuvaigistite mõju all.