Toomas Alatalu | Projekti „üle-Valgevene-ja-Poola-Euroopasse“ tegelikest käivitajatest

Ausalt öeldes on tänases seisus Iraagi kurdidest rääkides omamoodi rabav, kui ei meenutata sündmuste ahelat vallandanud peasõnumit. See tuli USA presidendi Joe Bideni suust, kui ta pärast kõnelusi Iraagi valitsusjuhi Mustafa al-Kadhamiga teatas 26. juulil toimunud ühisel pressikonverentsil USA vägede äratoomisest sealt „selle aasta lõpuks.” Seda pärast eelnenud otsust USA vägede äratoomiseks Afganistanist, mille tähtaegu korduvalt muudeti, ent see, mis järgnevalt seal vallandus ja eriti Kabulis augustikuu esimesel poolel toimus, on veel kõigil hästi meeles. Sestap kaotas Bideni täpsustus, et Iraaki jäävad siiski USA sõjalised nõuandjad, kiirelt kõlapinna, sest kõik ju nägid, kuidas USA loodud võimustruktuur võib kokku variseda.

Nähtu kordumise vältimiseks Iraagis korraldati seal kiiruga uued valimised 10. oktoobril, ent droonirünnak uut valitsust moodustada üritava al-Kadhami residentsile 7. novembril üksnes kinnitas tekkinud seisu haprust. Iraagi arengutase on Afganistani omast kordades üle, ent kaotajad on kõikjal kaotajad.