Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas setudele 100 aastat tagasi nimed pandi

„Teatavasti puudusid Petserimaa elanikel perekonnanimed. Arusaadavalt tekitas see asjaolu omavahelises läbikäimises kui ka läbikäimises valitsuse asutustega suuri takistusi,“ kirjutas Tallinna Teataja põhjenduse, miks valitsus 1921. aasta seadusega kohustas eestipäraste perekonnanimede paneku ja selleks komisjonid koostas.

Mitte et kõik oleks lihtsalt läinud. „Meie tuntud poliitika- ja seltskonnategelastel on suuremalt jaolt Saksa nimed, mida setud halvasti kirjakeelt mõistes puhtaks Eesti nimeks pidasid ja neid endale tahtsid saada,“ kirjutas Päewaleht. Teisalt taheti kõige rohkem ühe-kahesilbilisi sõnu. Iseäranis maiad oldi puunimede peale ja nii oleks iga teine petserlane olnud näiteks Kõiv, Lepik või Tamm, kui komisjon poleks sekkunud.