Luule Pavelson: soovisime Valeeria Villandiga head vana aasta lõppu ja et räägime uuel aastal edasi, aga näed, polegi teda enam

„Tõlkija Valeeria Villandi, helioperaatorid Herman Vahtel, Roman Sabsay, režissöör Eugen Rozenthal, toimetaja Luule Žavoronok“ – see lause on kui mantra, mida teadsid peast kõik, kes Vene multifilmidega üles kasvasid, tõdeb Luule, kes juba aastaid kannab neiupõlvenime Pavelson. „Eks sellepärast, et filmi tegijad loeti tiitritele peale, on need nimed kõigile meelde jäänud,“ usub Luule, kes nimetatutest on nüüd ainsana elavate kirjas. Tõlkija Valeeria Villandi lahkus meie hulgast 97aastasena eelmise aasta viimasel päeval.

„Ma rääkisin Valeeriaga kas üks või kaks päeva enne ta lahkumist. Ta ei jõudnud enam rääkida, tal oli seda raske teha. Aga jutt oli selge ja heatahtlik. Soovisime head vana aasta lõppu ja et räägime uuel aastal edasi, aga näed, polegi teda enam. Mina tunnen ennast nüüd nagu dinosaurus, sest sellest nimekirjast olen ma ainukesena elus,“ muigab Luule mõrult.