SÕJA ESIMENE PÄEV: venelased vallutasid Tšornobõli

Ukraina president paneb telefoni käest. Teisel pool toru on vaikus. Naaberriigi liider pole temaga rääkimisest huvitatud. Mitmel pool Ukrainas pole aga sugugi vaikne, vaid kostavad kurjakuulutavad tärin ja kõmin. Ukraina saadik ÜROs nendib julgeolekunõukogu saalis, et teate, kallid kolleegid, nüüd on juba hilja. Ilus sõna „de-eskaleerimine“, see pole enam võimalik. Vene saadikule teatab ta, et sõjakurjategijatele puhastustuld ei ole, need lähevad otseteed põrgusse.

Jahmunud 34aastane Nikita tunnistab 24. veebruari hommikul pikas poesabas seistes, et uskus kuni viimse hetkeni, et seda ei juhtu. Nüüd on ta oma ostukäru täitnud veepudelite ja toiduga. Erinevalt paljudest teistest, kes on Kiievist välja viival maanteel ummiku tekitanud ning tunglevad metroojaamades, ei kavatse ta pealinnast lahkuda. Nikita varjub perega kodumajja, selleks ka suured vee- ja toiduvarud.