Kuressaare teatri juht Piret Rauk: „Kogu kontsert oli täis elektrit, mis oli natuke hirmutav.“

Mulle väga meeldis presidendi kõne. Aga ma vaatasin ka hommikul paraadi ning tänase päeva sündmuste taustal, kus süda on muret täis, mõtlesin, et taevale tänu, juba meie president oma hoiakuga on nii soe ja inimene õiges kohas. Paraku nii ongi, et kogu tänane päev on üks suur lavastus. Kui president esitas küsimusi, siis küsimused jätkusid ka kontsertetenduses. Kogu kontsert oli ülimalt elektrit täis, eklektiline, närviline ja kuidagi natuke hirmutav. Igatahes minus tekitas see muret ja ängi veelgi rohkem.

Aga see lõpp – imekaunis Liisi Koikson ja siis Sergo Varese mõte või väide, et kuskilt peab algkooskõla leitama. Minu meelest tõusis see mõte kontserdi üldistuseks või pealkirjaks: kuskilt peab algkooskõla leitama. Mulle kontsertetendus väga meeldis. Saan aru, võrreldes klassikalise lavakontserdiga oli ta teistsugune. Kohati oli ta nagu film või telelavastus. Aga lõpuga, Liisi Koiksoni lauluga ja meeskooriga läksid sõlmed justkui õige koha peale ja selles oli lootust.