Juhtkiri | Ukraina vajab läänelt raskerelvastust

Vene vägede veresaun Ukrainas Butšas, kus kaotas elu mitusada tsiviilelanikku, võib üllatada ehk lääneriike, kuid mitte nõukogude tegelikkuses karastunud Eestit. Selles, mis täna toimub Ukrainas, pole ju midagi uut, kui meenutada Vene hävituspataljonide põletatut maa taktikat 1941.aastal taganemisel Eestist, Narva ja Tallinna purustamist 1944. aastal ning enne ja pärast sõda toimunud küüditamislaineid. Tookord pigistas lääs silma Vene vägede poolt Euroopas toime pandud tapmiste, vägistamiste ja röövimiste ees kinni.

Täna on vähim, mida Ukraina heaks antud olukorras teha, kõigi Vene vägede poolt toime pandud sõjakuritegude dokumenteerimine, süüdlaste väljaselgitamine ja rahvusvaheliseks kohtupidamiseks ettevalmistuste tegemine. Kui lääs tegeles pühendunult Srebrenica veresauna süüdlaste otsimise ja karistamisega, siis sama seisab ees ka Ukraina pinnal toimepandu suhtes, võtku see aega ja jõudu kuipalju tahes.