Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti ei saanud koru ega ostutähti, tuli pikalt krooni oodata
Tõnis Erilaid, 5. aprill 2022
„Mis ütleb Moskva?“ küsis Stockholmis ilmunud Eesti Päevaleht 1989. aastal, kui ülemnõukogu oli vastu võtnud seaduse Eesti NSV isemajandamise alusest, kus oli juttu ka oma rahast. Väliskorrespondendid Moskvas raporteerisid, et selle raha nimeks saab koru. Siis nagu soomekeelne „ehe“. Kuid tegelikult olnuks see lihtsalt lühend sõnadest „konverteeritav rubla“. Juba IME autoritele oli selge, et ilma oma rahata isemajandamine välja ei vea.
NSV Liidus ju oligi tegelikult kaks raha – sularaharubla ja ülekanderubla. Esimesega sai osta ja müüa, kui midagi saada oli. Teine oli ülekanderubla, mida ettevõttel võis pangaarvel olla lademes, kuid ilma plaanikomitee antud limiidita polnud sellega midagi teha. Isegi töötajate palka tõsta mitte.