Kirvega armukest tükeldamas: jubedad mõrtsukatööd Läti piiri ääres

„Kummuli olen mättal maas ja nutan,“ kirjutas Häädemeeste kihelkonna Kiusumetsa küla Lallu talu teenijatüdruk Marie Silling oma poolõele Agniale 1932. aastal. Ta oli jäänud perepojast rasedaks ja too ähvardanud naise tappa, et temast lahti saada. Kohe pärast seda, ööl vastu 4. oktoobrit, kadus Marie Kiusumetsast jäljetult. Kui tema surnukeha leiti ja armukese kirvega tükeldanud roimar kohtu ette astus, kinnitasid Uus Eesti ja Järva Teataja, et tegu on ühe jubedaima mõrtsukatöö protsessiga, mis Eesti kriminaalpraktikas on ette tulnud.

Kiusumetsa oli Häädemeeste kihelkonna viimane küla vastu Läti piiri ja paar aastat enne teenijatüdruku salapärast kadumist ilmunud koguteose „Pärnumaa. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus“ järgi saanud XIX sajandil nime pikast kohtuprotsessist, mis sealsete omandiõiguste pärast peetud. Küla oli osa Orajõe vallast, kus rahvas elas peamiselt kalandusest ja laevaehitamisest, mis vanemate külade elanikud näiteks Treimanis ja Kablis jõukaks tegi. Kiusumetsa oli uuem ja vaesem küla.