Juhtkiri | Kas kajakas on tähtsam kui inimene?
Nagu Ukraina sõjast, kliimasoojenemisest, energiakriisist ja üleüldisest hinnatõusust veel vähe oleks, pakub loodus omalt poolt meile lisaväljakutseid linnades peremehetsevate kajakate, talunike põldusid tühjaks söövate rändlindude ning kalavarusid hävitavate kormoranide näol. Lindudega seonduvad probleemid pole muidugi midagi uut, kuid koosmõjus muude eluraskuste kaelasadamisega mõjub linnuterror seda ärritavamalt, sundides retooriliselt küsima: kumb on Eesti riigis tähtsam, kas lind või inimene?
Veel rohkem trotsi tekitab aga olukord, kus linnuõiguslased heldivad sellest, et Eesti põldudest on saanud põhja suunduvate rändlindude söögiplats, kuid rüüstatud põldudest tulenev otsene rahaline kahju jääb maaharijate kraesse. Enamgi veel – põllumehe võimalused oma töö ja vaeva kaitseks on piiratud, sest paugutite mõju on ajutine, kuid heidutusjaht on looduskaitsjatel pinnuks silmas.