NÄPUD LÄHEVAD MAKSUMAKSJA RAHAKOTTI?! Kustus lootus, et metsadega seotud kliimaeesmärke õnnestub täita

Eesti metsad enam ei seogi süsihappegaasi, vaid hoopis paiskavad õhku sama palju, kui kõik bensiini tarbivad sõiduautod, selgus aprillis külma dušina. Harvestere aga põõsasse ei visatud – loodeti, et juba tuleval aastal seovad metsad jälle. Aga võta näpust: 2. juunil avaldas keskkonnaagentuur metsastatistika, millel põhinevad tuleva aasta heitmete arvutused. Selgus, et lootus on ikkagi lollide lohutus. Kas Eesti metsad on nüüd ametlikult tuksis ja maksumaksjal tuleb tublisti rahakotti kergendada?

Aprilli alguses avaldas keskkonnaministeerium inimtekkeliste kasvuhoonegaaside inventuuriaruande (NIR). Sealt ilmnes, et senised matemaatilised trikid enam ei kanna ning ÜRO poole läks teele tulemus, mida siseriiklikud arvutused näitasid juba aastaid varem: meie metsad ei seo süsihappegaasi, vaid hoopis emiteerivad, ehk tekitavad seda atmosfääris juurde. Kogu maakasutuse ja metsanduse sektor (LULUCF) paiskas õhku 1,3 miljonit tonni süsihappegaasi. Sellest kitsamalt metsamaa (mille puhul vaadatakse elusaid ja surnud puid ning mulda) eraldas 0,1 miljonit tonni süsihappegaasi ning veelgi kitsamalt elus biomass metsas 0,7 miljonit tonni.