Ukraina viljaait lukku keeratud, aidavõti Putini käes: mis saab leiva hinnast? Tõehetk saabub sügisel!

Ukraina teravili ei pruugi pääseda riigist välja ja kardetakse, et maailmas puhkeb seetõttu suurem näljahäda. Eesti on küll suur teraviljakasvataja, kuid kas ka meie võime hätta jääda?

Eesti toiduainetööstuse liidu juht Sirje Potisepp lubab, et Eestis on põhitoorainetega varustatus suhteliselt hea. Piima toodame ja teravilja kasvatame kaugelt üle oma vajaduste. Lihas on küll väike puudujääk, ent seevastu kala püüame ja kasvatame üle oma vajaduste. Ka teravilja osas oleme toidujulgeoleku aspektist vaadatuna heas seisus.

„Eestis on põllumajandusmaad umbes miljon hektarit. Tõsi, see ei ole ainult teravilja all. Samas on meil võrreldes 90ndatega ca 200 000 hektarit vähem maad. Saaksime ilmselt teravilja kasvatuseks veel maad kasutusse võtta, vähemalt selle osa, mis on võsastunud ja mis on uusarendustest veel puutumata jäänud. Meil on ju viimastel aastatel tehtud põlluarendusi väärtuslike põllumaade arvelt, mille kaitseks on maaeluministeerium ette valmistanud lausa seaduse eelnõu. Seega on Eestis veel mingi varu põllumajandusmaad,“ lausub Potisepp.