Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas piiriäärsetele kohtadele pandi eestipärased nimed

Tõnis Erilaid, 11. juuni 2022

„Võõrapäraseid kohanimesid on loomulikult kõige rohkem Eesti-Vene piiri ääres ja Peipsi järve rannikul. Venepärased nimed panid kohtadele siin elavad venelased. Kuid võõrapäraseid kohanimesid pandi ka nendele kohtadele, mis asuvad siinpool eesti rahvuslikku piiri, venelaste kunstliku koloniseerimise puhul eestlaste põlisele maa-alale,“ nendib Esmaspäev 10. juunil 1935, kui oldi siseministeeriumi otsusel ja põllutööministeeriumi ettepanekul külade ja talude ümbernimetamisega algust tehtud.

Piiri ääres asuv Izvoši (soome keeles Teensuu) küla nimetati ümber Alakülaks. „Ümbernimetamisel oli teatav kultuuriajalooline ja rahvuslik tagapõhi,“ märgib Esmaspäev. „Juba Vene tsaar Peeter Suur hakkas eestlasi nende põliselt maa-alalt tagasi tõrjuma ja venelasi asemele asustama. Selleks hävitati suur eesti asundus Alaküla ja selle asemele loodi vene küla Popovka. Vana eestlaste küla mälestuseks nimetati nüüd piiriäärne asula Alakülaks.“

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte tasuta
Oled juba lugeja?