ÕL ARHIIV | Pillimees Henno Sepp: olen elanud selle tarkuse järgi, et kui pintsakul on kaks nööpi ja üks kadus ära, siis rõõmusta, et teine alles jäi

Henno Sepp on olnud pulmavanem 613 pulmas, mänginud suupilli 95 aastat, pääsenud surmasuust 50 korda, kosis oma esimese armastuse nelja päevaga ja teise abikaasa vaid kahega. Ta läheb trepist oma koju neljandale korrusele ilma hingeldamata, käib igal esmaspäeval bridži mängimas ja ristsõnu mälu teritamiseks ei vaja, sest selleks pole tal lihtsalt aega. Härra Henno ütleb, et sai märtsikuus 100aastaseks. No mitte ei usu!

Juulipäevaks, mil Pärnus Koidula muuseumi õuel peetakse suupillifestivali, lubab ilmateade ülikuuma ilma – 32 kraadi varjus. Kuum, liiga kuum, puhisen mõttes. Leppisime suupilli- ja lõõtsamängijate konkursil osaleva Henno Sepaga kokku, et lähme pärast tema etteastet tema juurde koju juttu vestma. Kui helistan talle pisukese murelikkusega, et uurida, kas palavus ikka laseb tal festivalile tulla, vastab 100aastane vanahärra muretult telefoni: „Kui olin Jakuutias vangilaagris, oli seal kuuma üle 40 kraadi, 32 kraadi pole midagi!“