Mari Tammar: „Öeldi, et pean valmis olema selleks, et mu rasedus jääb pooleli.“

„Mäletan üht hetke haiglas, kui vaatasin aknast välja ja mõtlesin, et siin ma nüüd olen – kirjutan raamatut õnnest, aga ise nutan iga päev,“ meenutab Mari Tammar aastatagust hetke, kui pidi äsja ilmunud raamatu „Õnn kuulub kõigile“ käsikirja ootele jätma, sest elu veeretas ta teele ootamatu katsumuse, kui tema veel sündimata beebi elu ja tervis sattus ohtu. Need läbielamised aitasid tal aga õnne olemusele sügavama ja ehedama pilguga vaadata ja seda ka jagada.

Tallinna linnamuuseumi haridustoal, kus Mari Tammariga kokku saame, on tema raamatu sünniloos märgiline tähendus. Täpselt kaks aastat tagasi istus ta siin avaral aknalaual ja silmitses Vene tänava vihmamärga munakiviteed.