Juhtkiri | Kooliaasta algab vanade muredega
Kuigi suveleitsak lämmatas 30 kraadiga veel augusti lõpulgi, tuleb ilmataat õppuritele vastu, langetades peatselt õhutemperatuuri kooliminekuks sobilikuma paariteistkümne kraadini. Küll on aga selgi sügisel õhus eksistentsiaalne küsimus, kas ja millist haridust klassiuste taga pakutakse. Seni on haridus astunud ühes kriisist teise. Kui koroonapandeemia testis koolide suutlikkust kiiresti distantsõppele üle minna, siis sel sügisel on selgelt välja öeldud suund säilitada kontaktõpe iga hinna eest.
Kuid algav kooliaasta on eriline ka värskelt lisandunud ukraina õpilaste tõttu. Oleme kiirelt reageerinud ja kõik sõjapõgenike lapsed saavad haridusteed jätkata. Omamoodi põnev on seegi, et suur osa ukrainlastest alustavad eestikeelsetes koolides – kui nemad tahavad ja suudavad käigu pealt edukalt integreeruda eesti haridussüsteemi, siis on mõttekoht, miks see endiselt ei õnnestu siin mitmendat põlve elavate venekeelsete puhul.
Kuid koolirõõmu tagamisel on endiselt suur osa rahal, mida mitte kunagi piisavalt ei jätku, eriti just haridusele. Tartu Ülikooli tudengid alustavad õppeaastat meeleavaldusega kõrghariduse rahastamise toetuseks. Seni on poliitikud flirtinud võimalusega muuta kehtiva ühiskondliku kokkuleppe kiuste ülikoolis õppimine tasuliseks. Kuid rahavajadus haridussüsteemis on seoses Ukraina sõja ja energiakriisiga senisega võrreldes hoopis hüppeliselt suurenenud.