Toomas Jürgenstein | Kuidas EKRE argpüks rääkis sotside tapmisest

Küllap peidab kõikides meis igapäevase mina kõrval ka süngem ja tumedam pool. Olen religiooniõpetuse õpetajana saatanat, deemoneid või meeleplekke käsitleva teema juures õpilastelt vahel küsinud, kes on viimasel nädalal mõnda kurja või isegi sadistlikku mõtet mõelnud. Enamasti on käetõstjaid üle poole klassist, ma ise kaasa arvatud. Õnneks pole mõte veel sõna ega tegu. Samas iseloomustab toodud näide teema ohtlikkust ja tõsidust, sest kindlasti ei tohi lasta kurjusel sõnadeni ega tegudeni kasvada.

Kurjade mõtete hajutamine ja neist lähtuvate sõnade ning tegude allasurumise poole püüdlemine peaks olema üks ühiskonna laiemaid kokkuleppeid ja eesmärke. Viimastel aastatel on tunda, kuidas seda kunagi ülimalt loomulikuks peetud kokkulepet rikutakse. Keskendun täna ühele kurjade sõnade legitimeerimisega kaasnenud tagajärjele – argpüksluse levikule.