Kas ainult miraaž? Üürihinnad on küll langenud, kuid mitte kauaks

Pandeemiaajal toimunud üürihindade langus pööras piirangute lõppedes taas tõusule. Sel kevadel valitses üüriturul korterite põud, mis keeras veelgi hinnavinti juurde. „Otsime juba mõnda aega suuremat üürikodu, kuid hindade pärast oleme koduvahetuse jätnud tegemata,“ ütleb tallinlane, kes nüüd taas üürikortereid takseerib.

Karin elab praegu talle kuuluvas korteris Kalamajas. Kuna perre sündis laps, siis nad sooviksid suuremat elamist, aga ostmise asemel on neil plaanis see üürida. „Otsime juba mõnda aega suuremat üürikodu, kuid hindade pärast oleme koduvahetuse jätnud tegemata. Meile sobiv samas piirkonnas asuva kolmetoalise korteri kuuüür oli talvel 1500 eurot, mis meile oli liiga kallis,“ tõdeb ta. Kui nüüd peaksid üürihinnad alla tulema, siis oleksid nad valmis koduvahetusele taas mõtlema.

Tallinna vanalinnas korterit üüriv Janek räägib, et kevadel üüritud korter sai nüüd uue vastu vahetatud, sest valikud olid tol hetkel palju kesisemad. „Üürihind oli kevadel tõesti kõrge ja kauplemisruumi ei jäetud. Nüüd sügisel on tingimused palju paremad,“ ütleb ta ja meenutab, kuidas üürilepingusse pandi pikk nimekiri asjadest, mida teha ei tohtinud. Need piirangud olid ka üheks põhjuseks, mis ajendas korterit vahetama. „Nüüd käisime vaatamas kolme-nelja korterit ja oldi tingimuste osas avatud läbirääkimiseks. Täiesti arusaadav on see, et tahetakse tulevase üürniku tausta kontrollida, aga liiga ülbeks nõudmistega ka ei tasu minna,“ leiab Janek. Hoolimata sellest, et üüripind, kus mees varasemalt elas, on nüüd paarisaja euro võrra odavamalt saada, on see endiselt tühi.