Juhtkiri | Katuseraha tekitab kiusatust susserdamiseks

Et riigikogu katuseraha ei tekita ahvatlust mitte ainult Toompeal jagajates endis, vaid ka selle hõlpraha saajates, on näha Õhtulehe suures loos, mis räägib 300 tuhande euro käekäigust Otepääl. Et lipumuuseumile ette nähtud raha on paljuski kadunud mujale, aga mitte ettenähtud kohta, siis viitab see kohalikule asjaajamisstiilile. Olukorras, kus kõik tunnevad kõiki ning meepotile lähemal olijad tunnevad endal olevat suurema õiguse raha edasist saatust määrata, on tulemus tegelikult üsna ootuspärane. Samas on Otepää suurepärane näide katuseraha jagamise kui sellise vastu.

Oleme varemgi kirjutanud, et katuseraha jagamine on oma ebaproportsionaalsuse tõttu rahvast eksitav, saati veel tundlikul valimiseelsel perioodil. Kuigi tavainimese seisukohalt on tegu suure summaga, moodustavad need tänavused neli miljonit eurot kogu riigieelarvest vaid 0,025 protsenti. Katuseraha jagamine annab kõneainet nädalaks-paariks, samal ajal kui ülejäänud riigieelarve miljardite saatusest ei räägi poliitikud pooltki nii palju. Põhjus on lihtne – kes riigikogulastest ei tahaks enne valimisi hea haldjana pildil olla.