Juhtkiri | Kes hooldab hooldajat?

Turu-uuringute ASi uuringust selgus, et Eestis hooldab teist inimest vähemalt 15% Eesti elanikest ehk umbkaudu 170 000 inimest. Suure halduskoormusega ehk neid, kes nädalas vähemalt 20 tundi teisi inimest abistavad, on peaaegu 20 000. 

54% hooldajatest on oma kohustuste tõttu pidanud igapäevaelus millestki loobuma – nad ei saa käia koolis ega tööl nii palju, kui soovivad, tegelda hobidega ega veeta sõpradega aega. Mõni on loobunud unest. Enamik hooldajaid ehk 56% ei kasuta hooldamisel tasulisi teenuseid ega abi, sest enda hinnangul nad ei vaja seda. 24% hooldajatest ei kasuta tasulisi teenuseid, sest neil pole selleks raha. Samas vastas 49% küsitletutest „jah“ küsimusele „Kas tunnete vajadust tulevikus kasutada teiste inimeste või hooldusasutuste poolt pakutavaid tasulisi abistamis- või hooldusteenuseid inimese jaoks, keda praegu abistate/hooldate, et oma hoolduskoormust vähendada?“.

Keskmine hooldaja on 50aastane naine. Tugevalt on kinnistunud legend, et õige naine on see, kes hooldab ära kõik vanemad, lapsed ja joodikust mehe. Abi küsimine on justkui märk, et hooldaja ei hooli hooldatavast. Tugevasti on juurdunud mõttemaailm, et hooldaja on vaid hooldatava jaoks. Hooldusvajadusega inimeste arv Eestis kasvab, sest üha rohkem on eakaid. Hoolt vajavad ka puudega ja pikaajalise füüsilise või vaimse tervise probleemiga inimesed. Lõpuks tuleb hooldaja leida ka läbipõlenud hooldajale.